Strakvarderiks on populaarmehaanikas nimetatud liitmasinat, mis teostab kolme masina tööoperatsioone. Need on Skiider, TRAKtor ja forVARDER. Skiider (ingl. skidder) on metsatöömasin, mis veab trossi (vintsi) abil palke välja halva ligipääsetavusega kohtadest ja kui palk on masinani veetud, tõstetakse tema üks ots üles ning palki veetakse edasi tema teise otsa lohisedes mööda maad. Traktor (ingl. tractor) on laialt tuntud baasmasin mitmesugusteks töödeks ja teda agregateeritakse mitmesuguste seadmetega. Forvarderiks (ingl. forwarder) nimetatakse tavaliselt metsaveomasinat, mis veab koormat enda peal. Temaga võidakse ühendada ka metsaveohaagis.
Strakvarder 1 on broneeritud, KUID KIRJELDUS ON EEMALDAMATA, KUNA SELLEST VÕIB LEIDA ÜHT-TEIST SELGITAVAT. KEDA SEE EI HUVITA, VÕIB SELLE OSA VAHELE JÄTTA JA TUTVUDA ALLPOOLTOODUD TEISE MASINAGA, MILLE ARENDAMINE ON PRAEGU POOLELI JA KUS ON KA VÕIMALIK MINGI TEHNILISE LOOMUGA KOOSTÖÖ (RIISTADE VALIK VMS) MÜÜJA JA POTENTSIAALSE OSTJA VAHEL.
Pakutav masin, kui talle lisade vajalikud riistad, teeb vastavalt oma tagasihoidlikele võimetele kõiki neid töid. Oma väikeste mõõtmete ja palgi trossiga pealeveo tõttu saab ta siiski korraga peale võtta ainult ühe palgi (käsitsi võib juurde lisada), kuid see palk võib olla päris suur. Fotol oleva 6 m palgi maht on 1 m3 (tihumeeter). Niisiis, kui on tegemist palgiveoga, on tema kasutamine mõeldav ainult nende koondamisel lähedalasuvale laoplatsile. Palkide ühekaupa vedamine liiga kaugele tekitab põhjendamatut ajakulu, sest liikumiskiirus on lähedane jalakäija omale ja raskel maastikul veel vähem. Masina plussideks on tema väiksed mõõtmed ja väike mass, mis kahjustab pinnast vähe. Rasketes tingimustes on vedu temaga efektiivsem kui ATV-ga, sest ta ei vea koormat enda järel, vaid peal ja veojõud on oluliselt suurem. Loomulikut saab temaga vedada ka korraga kuni 2…3 ruumimeetrit küttepuid, põllumajandussaadusi jms. Põllutöödest on võimalikud kündmine 2 sahaga, kartulivagude vagude ajamine-muldamine, vagude lahtiajamine jms. Rataste jooksulaius on 80 cm, mis tähendab, et näit. kartulikasvatuses on ka vao laius 80 cm. Seda vaolaiust peetakse parimaks.
Enamusel laiatarbe sõidukeist on on kõik rattad pidevas kontaktis aluspinnasega, ka ebaühtlasega. Seda kohanemist võimaldavad näiteks autodel vedrud ja enamusel traktoreist esisilla- või keskliigendid. Antud masinal on kõik rattad fikseeritud ühele tasapinnale. Selle tulemusena sõit raputab masinat rohkem, mis aga väikese liikumiskiiruse tõttu on vähehäiriv ja põllul liikudes praktiliselt mittettajutav. Plussiks on parem läbivus, sest masin toetub rohkem kõrgematele kõvematele kohtadele (põhimõttelisel ei vaju ratas auku või kasvõi avatud kanalisatsioonikaevu) ja veel olulisem on suurem stabiilsus (püstuvus), mis on ühelt poolt kitsa masina ja teiselt poolt metsas olevate kändude, aukude ja kaldpindade tõttu väga oluline. Ka põllul on jäigalt kinnitatud sildadega masin stabiilsem (kõigub vähem). Kõrgemad mullanukid surutakse alla suurema jõuga ja nad kallutavad masinat vähem ning ka pehmemasse kohta või sügavamasse künnivakku ei vaju mingi ratas nii sügavalt, sest teised kolm kindlamal toetuspinnal olevat ratast seda ei luba. Juhi vaateväljas on ka pendel, mis hoiatab liiga ohtliku kalde eest. Ühel fotodest on ka näha piirkalle, millest suurema kalde puhul masin küliti kukub. Koormata masin talub veidi suuremat kallet.
Jõuallikaks on 6,5 hj bensiinimootor, kuid selle saab asendada ka veidi võimsamaga. Jõuülekanne algab mootorilt kiilrihmaga, mille lõdvendamine-pingutamine töötab sidurina. Aeglustus vedavatele ratastele toimub kettülekannetega, kiiruste valik GAZ-24 Volga käigukastiga. Veomustriga rattad on 15″ ja kõik neli on pidevas veos. Diferentsiaale pole, aga kuna masin on suhteliselt pikk ja kitsas, saab pöörata ka difriteta. Hüdrosüateemi pole. Haakeriistade ülestõstmine toimub palgiveovintsi abil.
Strakvarder 2. KASUTUSEL, KORRASTAMISEL JA TÄIUSTAMISEL. MÜÜKI TULEB 2027. LOOMULIKULT SÕLTUB HIND KA KOKKULEPITUD KOMPLEKTEERITUSEST JA ISEGI MÄRKIMISVÄÄRSELT. SEEPÄRAST OLEKS KASULIK, KUI POTENTSIAALNE OSTJA JUBA AEGSASTI TEATAKS OMA VAJADUSTEST TÄPSEMALT. VÕITE EELNEVALT PAKKUDA VÄLJA KA OMAPOOOLSE HINNA MASINA EEST, MIS SOBIKS TEIE VAJADUSTEGA.
Sellel masinal on võrreldes eelmisega mitmeid põhimõttelisi erinevusi. Esiteks, veetav palk ei asu masina kesk- ja tagasosas juhi, mootori jne. taga, vaid masina keskel, kusjuures juhikoht on palgi kõrval paremal ja mootor palgist vasemal. Niisiis on põhimõtteliselt võimalik palk masinale peale tõmmata tagant, transportida teda masina keskel, kusjuures palgi otsad võivad ees ja taga ulatuda masinast kaugemale ja maha laadida ta masina esiotsa kaudu, s.o. “sõita” palgiga tagant ette üle masina. Teiseks on tema jooksulaius mitte 0,8, vaid 1 m. Kolmandaks ei ole tal künniatra, kuigi selle saaks lisada. Saab lisada ka mullafreesi ning kartulikasvatusriistad. Neljandaks on tema varustuses elementaarne kartulivõtumasin. Ja viiendana on lisatud buldooserihõlm. On ka tehnilisi erinevusi. Kasutatakse veoauto GAZ-51 käigukasti, käikude arv on suurendatud 8-ni ning jõuülekande skeem on teine. Rattad on 15″ nagu eelmisel ja samuti kinnitatud raami külge üles-alla liikumise võimaluseta. Mootor on 6,5 hj, kuid kokkuleppel ostjaga on võimalik paigaldada ka võimsam. Metsatöödel, milledeks masin põhiliselt mõeldud on, on olemasolev võimsus täiesti piisav. Kiirus 1m/sek on metsas puude, kivide ja kändude vahel, koormaga ja ebatasasel metsamaal väga, isegi liiga suur kiirus ja sellel kiirusel on tema liikumapanev jõud ligik. 400 kg. Madalamatel käikudel on see veel mitmekordselt suurem. Siledal teel koormaga pluss veel koormaga haagis on praegu kiirus kuni 7 km/t ja siin võimaldab võimsam mootor tõesti kiiremini edasi saada. Põllutöödel võib suuremast mootorist abi olla eelkõige freesimisel, kuid näteks tera kokkupuutel suurema kiviga on ka ohud suuremad. Sellegipoolest on soovi korral suurem mootor võimalik.
Palgi vedamine just nimelt masina keskel ja sinna täiendava koorma lisamine võimaldab rataste koormust ühtlustada. Tõsi, rooli pööramine muutub veidi raskemaks, aga juhitavus paraneb. Ka suureneb manööverdusvõime metsas, sest palk ei ulatu tagant pikalt välja, vaid asub masina peal. Juht-palk-mootor kõrvutilahendus sundis rataste jooksulaiuse viima 1 m peale. Veidi laiemal masinal on tihedamas metsas raskem liikuda, kuid see-eest suurenevad ohutus ja stabiilsus. Palgi suurim võimalik läbimõõt on 0,6 m ja pikkus praktiliselt piiramatu. Seega palk mahuga 1…1,5 tm. Masina veoplatvormi piiravad 40 cm postid, milledele saab lisada veel 40 cm kõrgendusi. Keskmiselt on temaga veetud korraga 1…2 rm küttepuid. Kõrgem koorem masina esiosas hakkab piirama nähtavust. Palk veetakse peale trossiga. Palgi mahalaadimiseks on kõige lihtsam kinnitada tema esi- või tagaosa külge paigalhoidev nöör, köis või tross (teine ots ümber puu vms.) ja masin lihtsalt palgi alt ära sõita.
Mullatöödest saaks temaga freesida, vagusid ajada ja kartuleid vaheltharida-koristada ja üht-teist veel, kui lisada vastavad riistad. Rataste jooksulaius on 1 m. Kartulivagude jaoks on see laiavõitu, kuid saab töödelda ka kitsamaid vagusid. Siiski on meil põldureid ja ka müügi jaoks kasvatavaid suurpõldureid, ke eelistavadki 1 m vagusid. Allpool on foto meetriste vagudevahedega väljast Vanamõisas Saue lähedal. Vao suurema mahu tõttu võib seal kartulipesade asetus olla veidi tihedam.
Igal masinal on ka põhimõttelisi puudusi. Nii sellelgi. Käigukasti all võiks kliirens kõrgem olla. Metsas töötades peab õigesti hindama ülesõidetava kivi või kännu kõrgust. Üks kord on ka kännu otsa kinni jäädud. Vabanemiseks tuleb masina parempoolne külg tavaliselt kaasasoleva väikese tungrauaga veidi üles tõsta ja siis võib kohe tungraua pealt ära sõita. Kartulipealseid see puudus ei häiri, sest ei ole kartulirea kohal. Ka võib häirida harjumatult raske võimendita rool. Praktikas see ei sega ja töö saab tehtud, kuid tänapäeva hellitatud inimene võib olla veidi üllatunud. Siiski saab normaalsõidul ka seda masinat juhtida ühe sõrmega. Kuna rehvid on sügava mustriga ja lõikuvad kuigipalju pinnasesse ja masinal diferentsiaale pole, tekivad järskudel pööretel väikesed “kündmisjäljed.” Metsas ja põllu otsas nad tavaliselt ei häiri, kuid ilumurul keerutamist ei soovita. Ka võiks tema pöörderaadius olla veidi väiksem, aga väga väike see ka pole. Vastab keskmise sõiduauto omale. Kuna masin on n.ö. kodus tehtud, peaks saama teda ka igas teises kodus remontida, kui on vastavad tehnilised võimalused ja oskused. Mootori suurem remont end ära ei tasu, lihtsam on osta 140 euro eest uus. Praktika näitab, et kui need odavad mootorid tööle hakkavad, siis nad enamasti ka tööle jäävad. Kuid juhtub, et nad on juba tehases töövõimetutena tehtud, näiteks täiesti vale süütega. Seepärast peab kohe kontrollima ja vajadusel garantiiajal tagastama.
Niisuguse pealsete kõrgusega saab veel kartuleid mullata. Esisillal on all väljalõige, mis sellel fotol jääb pealsete taha, kuid on näha alumisel fotol. See vähendab kõrgemate pealsete painutamist. Tavaliselt taastub kuni 45-kraadine muldamisest põhjustatud kalle tunniga või soojema päeva puhul järgmiseks hommikuks, sest öösel on rõhk taime kudedes kõrgem. Taastub ka suurem painutamine, kuid varte allosad võivad jääda viltusteks, aga ülemine osa ikkagi suunaga üles.
Koos haagisega toodud 3 rm küttepuid 3 km kauguselt mööda üldksutatavaid teid, milledest 1 km asfalt. Juhi koht masina paremal küljel ei ole nähtav, mootor on vasakul küljel (veidi roostes) kaitsekatte taga.
Alljärgnevatel videotel buldooseri proovitööd. Buldooseri tõstemehhanism siin ei tööta. Veel edasi on videod metsatöödest ja kartulivõtust.
Kui lisada mullafrees, siis saab see olema jõuline ja aeglase pöörlemisega, freesib ka uudismaad. Võrdluseks on allpool esitatud üks teine analoogne frees väiksema traktori küljes, mida käitab samuti 6,5 hj mootor.
Alloleval videol on lühike ülevaade masina ehitusest. Masin on värvimata, aga muidugi on kavatsus ta lähiajal mingi vastupidavama värviga ka katta. Juhiiste ja masina keskel asuv pikk paksust niiskuskindlast vineerist “põrand” on eemaldatud.
Kontakt: liikur21@gmail.com