Strakvarderiks on nimetatud liitmasinat, mis teostab kolme masina tööoperatsioone. Need on Skiider, TRAKtor ja forVARDER. Skiider (ingl. skidder) on metsatöömasin, mis veab trossi (vintsi) abil palke välja halva ligipääsetavusega kohtadest ja kui palk on masinani veetud, tõstetakse tema üks ots üles ning palki veetakse edasi tema teise otsa lohisedes mööda maad. Traktor (ingl. tractor) on laialt tuntud baasmasin mitmesugusteks töödeks ja teda agregateeritakse mitmesuguste seadmetega. Forvarderiks (ingl. forwarder) nimetatakse tavaliselt metsaveomasinat, mis veab koormat enda peal. Temaga võidakse ühendada ka metsaveohaagis.
Strakvarder 1 MÜÜDUD
Pakutav masin, kui talle lisade vajalikud riistad, teeb vastavalt oma tagasihoidlikele võimetele kõiki neid töid. Oma väikeste mõõtmete ja palgi trossiga pealeveo tõttu saab ta siiski korraga peale võtta ainult ühe palgi (käsitsi võib juurde lisada), kuid see palk võib olla päris suur. Fotol oleva 6 m palgi maht on 1 m3 (tihumeeter). Niisiis, kui on tegemist palgiveoga, on tema kasutamine mõeldav ainult nende koondamisel lähedalasuvale laoplatsile. Palkide ühekaupa vedamine liiga kaugele tekitab põhjendamatut ajakulu, sest liikumiskiirus on lähedane jalakäija omale ja raskel maastikul veel vähem. Masina plussideks on tema väiksed mõõtmed ja väike mass, mis kahjustab pinnast vähe. Rasketes tingimustes on vedu temaga efektiivsem kui ATV-ga, sest ta ei vea koormat enda järel, vaid peal ja veojõud on oluliselt suurem. Loomulikut saab temaga vedada ka korraga kuni 2…3 ruumimeetrit küttepuid, põllumajandussaadusi jms. Põllutöödest on võimalikud kündmine 2 sahaga, kartulivagude vagude ajamine-muldamine, vagude lahtiajamine jms. Rataste jooksulaius on 80 cm, mis tähendab, et näit. kartulikasvatuses on ka vao laius 80 cm. Seda vaolaiust peetakse parimaks.
Enamusel laiatarbe sõidukeist on on kõik rattad pidevas kontaktis aluspinnasega, ka ebaühtlasega. Seda kohanemist võimaldavad näiteks autodel vedrud ja enamusel traktoreist esisilla- või keskliigendid. Antud masinal on kõik rattad fikseeritud ühele tasapinnale. Selle tulemusena sõit raputab masinat rohkem, mis aga väikese liikumiskiiruse tõttu on vähehäiriv ja põllul liikudes praktiliselt mittettajutav. Plussiks on parem läbivus, sest masin toetub rohkem kõrgematele kõvematele kohtadele (põhimõttelisel ei vaju ratas auku või kasvõi avatud kanalisatsioonikaevu) ja veel olulisem on suurem stabiilsus (püstuvus), mis on ühelt poolt kitsa masina ja teiselt poolt metsas olevate kändude, aukude ja kaldpindade tõttu väga oluline. Ka põllul on jäigalt kinnitatud sildadega masin stabiilsem (kõigub vähem). Kõrgemad mullanukid surutakse alla suurema jõuga ja nad kallutavad masinat vähem ning ka pehmemasse kohta või sügavamasse künnivakku ei vaju mingi ratas nii sügavalt, sest teised kolm kindlamal toetuspinnal olevat ratast seda ei luba. Juhi vaateväljas on ka pendel, mis hoiatab liiga ohtliku kalde eest. Ühel fotodest on ka näha piirkalle, millest suurema kalde puhul masin küliti kukub. Koormata masin talub veidi suuremat kallet.
Jõuallikaks on 6,5 hj bensiinimootor, kuid selle saab asendada ka veidi võimsamaga. Jõuülekanne algab mootorilt kiilrihmaga, mille lõdvendamine-pingutamine töötab sidurina. Aeglustus vedavatele ratastele toimub kettülekannetega, kiiruste valik GAZ-24 Volga käigukastiga. Veomustriga rattad on 15″ ja kõik neli on pidevas veos. Diferentsiaale pole, aga kuna masin on suhteliselt pikk ja kitsas, saab pöörata ka difriteta. Hüdrosüateemi pole. Haakeriistade ülestõstmine toimub palgiveovintsi abil.
Strakvarder 2 KASUTUSEL, KORRASTAMISEL JA TÄIUSTAMISEL. MÜÜKI TULEB 2027. PAKKUGE HINDA! LOOMULIKULT SÕLTUB HIND KA KOKKULEPITUD KOMPLEKTEERITUSEST.
Sellel masinal on võrreldes eelmisega mitmeid põhimõttelisi erinevusi. Esiteks, veetav palk ei asu masina kesk- ja tagasosas juhi, mootori jne. taga, vaid masina keskel, kusjuures juhikoht on palgi kõrval paremal ja mootor palgist vasemal. Niisiis on põhimõtteliselt võimalik palk masinale peale tõmmata tagant, transportida teda masina keskel, kusjuures palgi otsad võivad ees ja taga ulatuda masinast kaugemale ja maha laadida ta masina esiotsa kaudu, s.o. “sõita” palgiga tagant ette üle masina. Teiseks on tema jooksulaius mitte 0,8, vaid 1 m. Kolmandaks ei ole tal künniatra, kuigi selle saaks lisada. Saab lisada ka mullafreesi ning kartulikasvatusriistad. Neljandaks on tema varustuses elementaarne kartulivõtumasin. Ja viiendana on lisatud buldooserihõlm. On ka tehnilisi erinevusi. Kasutatakse veoauto GAZ-51 käigukasti, käikude arv on suurendatud 8-ni ning jõuülekande skeem on teine. Rattad on 15″ nagu eelmisel ja samuti kinnitatud raami külge üles-alla liikumise võimaluseta. Mootor on 6,5 hj, kuid on võimalik paigaldada ka võimsam. Metsatöödel, milledeks masin põhiliselt mõeldud on, on see täiesti piisav. Kiirus 1m/sek on metsas puude, kivide ja kändude vahel, koormaga ja ebatasasel metsamaal väga, isegi liiga suur kiirus ja sellel kiirusel on tema liikumapanev jõud ligik. 400 kg. Madalamatel käikudel on see veel mitmekordselt suurem. Siledal teel koormaga pluss veel koormaga haagis on kiirus kuni 7km/t.
Palgi vedamine just nimelt masina keskel ja sinna täiendava koorma lisamine võimaldab rataste koormust ühtlustada. Tõsi, rooli pööramine muutub veidi raskemaks, aga juhitavus paraneb. Ka suureneb manööverdusvõime metsas, sest palk ei ulatu tagant pikalt välja, vaid asub masina peal. Juht-palk-mootor kõrvutilahendus sundis rataste jooksulaiuse viima 1 m peale. Veidi laiemal masinal on tihedamas metsas raskem liikuda, kuid see-eest suurenevad ohutus ja stabiilsus. Palgi suurim võimalik läbimõõt on 0,6 m ja pikkus praktiliselt piiramatu. Seega palk mahuga 1…1,5 tm. Masina veoplatvormi piiravad 40 cm postid, milledele saab lisada veel 40 cm kõrgendusi. Keskmiselt on temaga veetud korraga 1…2 rm küttepuid. Kõrgem koorem masina esiosas hakkab piirama nähtavust. Palk veetakse peale trossiga. Palgi mahalaadimiseks on kõige lihtsam kinnitada tema esi- või tagaosa külge paigalhoidev nöör, köis või tross (teine ots ümber puu vms.) ja masin lihtsalt palgi alt ära sõita.
Mullatöödest saaks temaga freesida, vagusid ajada ja kartuleid koristada ja üht-teist veel, kui lisada vastavad riistad. Rataste jooksulaius on 1 m. Kartulivagude jaoks on see laiavõitu, kuid saab töödelda ka kitsamaid vagusid. Siiski on meil põldureid ja ka müügi jaoks kasvatavaid suurpõldureid, ke eelistavadki 1 m vagusid. Allpool on foto meetriste vagudevahedega väljast Vanamõisas Saue lähedal. Vao suurema mahu tõttu võib seal kartulipesade asetus olla veidi tihedam.
Koos haagisega toodud 3 rm küttepuid 3 km kauguselt mööda üldksutatavaid teid, milledest 1 km asfalt
Alljärgnevatel videotel buldooseri proovitööd. Buldooseri tõstemehhanism siin ei tööta. Veel edasi on videod metsatöödest ja kartulivõtust.
Kui lisada mullafrees, siis saab see olema jõuline ja aeglase pöörlemisega, freesib ka uudismaad. Võrdluseks on allpool esitatud üks teine analoogne frees väiksema traktori küljes, mida käitab samuti 6,5 hj mootor.
Kontakt: liikur21@gmail.com